Search

Esitasime Muudatusettepanekud 347 SE I (NETS)



MTÜ Eesti Tsiviilallianss tellimusel koostas Allar Jõks Advokaadibüroost Sorainen muudatusettepanekud 347 SE I (NETS) muutmiseks. Muudatusettepanekud on edastatud komisjoinile ja loodame, et meie ettepanekut võetakse kuulda.


Esitatud muudatusettepanek on alljärgnev:


MUUDATUSETTEPANEKUD


347 SE I


NAKKUSHAIGUSTE ENNETAMISE JA TÕRJE SEADUSE MUUTMISE NING SELLEGA SEONDUVALT TEISTE SEADUSTE MUUTMISE SEADUS


1) Täiendada eelnõu § 1 p-i 1: 5) kohustada isikuid järgima nakkusohutuse ettevaatusabinõusid ja kasutama isikukaitsevahendeid Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras.

Selgitus: Eelnõus antud sõnastus jätab ebaselgeks, millised on ettevaatusabinõud, mida Terviseamet võib kohustada isikuid järgima ja kas see hõlmab näiteks lisaks 2+2 reeglile ka isikukaitsevahendeid. Juhul kui sätte sõnastus võimaldab kohustada kasutama maski, siis peaks olema selge, kuidas isik saab tõendada, et tal on näiteks meditsiiniliselt vastunäidustatud maski või mõne teise isikukaitsevahendi kandmine. Samuti peab olema selgus selles, millised isikukaitsevahendid on efektiivsed ja kuidas tagatakse nende kättesaadavus vähekindlustatud isikutele. Kuivõrd kohustuse täitmata jätmise eest on ette nähtud väärteokaristus, siis peab õigusselguse tagamiseks seaduses esinema volitusnorm eespool mainitud küsimusi reguleerima.


2) Jätta välja eelnõu § 1 p 2.

Selgitus: Eelnõus toodud muudatus toob kaasa olukorra, kus inimene ei saa haiguslehte ega hüvitist, kui keeldub testi tegemast. Samas ei ole arvestatud näiteks seda, kui isikul on konkreetse testi tegemiseks meditsiiniline vastunäidustus, või peab isik tegema testi oma kuludega. Tulemuseks võib olla, et isik jääb tulenevalt meditsiinilisest näidustusest või raskest majanduslikust olukorrast tingitult hüvitisest ilma. Selline lahendus ei oleks põhiõiguste seisukohast proportsionaalne.


3) Muuta eelnõu § 1 p-i 8: (2) Nakkushaige võib korrakaitseseaduse §-s 46 sätestatud korras vältimatu vajaduse korral kinni pidada toimetamiseks tema elu- või viibimiskohta, kui ta on enda või teiste elule või tervisele ohtlik.

Selgitus: Vastav säte jätab liialt suure kaalutlusruumi korrakaitseorganile, millal isiku suhtes nii intensiivset sunnivahendit kohaldatakse. Lauseosa, et isik “ei ole järginud või ei järgi käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud nõudeid ning kui muud järelevalvemeetmed ei ole tulemuslikud” võib avada võimaluse ebaproportsionaalsete põhiõiguste riiveks. Ainukeseks aluseks niivõrd intensiivse korrakaitselise meetme rakendamiseks saaks olla nakkushaigest isikust lähtuv oht enda või teiste isikute tervisele.


4) Muuta eelnõu § 1 p-i 11:

„§ 462. Nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamise nõuete rikkumine

(1) Käesoleva seaduse § 28 alusel kehtestatud nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 eurot.“;

Selgitus:

Seaduseelnõus toodud blanketne süüteokoosseis on liiga määratlemata niivõrd kõrge sanktsiooni jaoks. NETS § 28 koos eelnõuga lisatavate nõuetega sisaldab väga erinevaid nõudeid, mille rikkumise eest sarnane sanktsioon ei ole kohane. Õigusselguse tagamiseks peab olema selge, milline teguviis võib kaasa tuua sanktsiooni. Võrdlusena toome liiklusseaduse (LS) §-i 259. Ka LS § 259 on abstraktne väärtegu, sisaldades sisuliselt iga võimalikku liiklusseaduse rikkumist. Samas on LS-is olev lahendus lubatav just väikese sanktsiooni tõttu. Mida intensiivsem on normi rikkumise tagajärg, seda määratletum peab oleme teokoosseisu kirjeldus.


5) Jätta eelnõust välja § 1 p 12, 13, 14 ja 15.

Selgitus: Kehtivas NETS-is toodud trahvimäärad on proportsionaalsed rikkumise suurusega. Õigusriiki ei sobi käsitlus, mille kohaselt inimesed täidavad seadust ainult trahvi hoiatusel. Samuti puudub seletuskirjas vastav analüüs, mis kinnitaks suuremate trahvide mõju õiguskuulekusele.


6) Muuta kehtiva nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 2 p-i 3 ning sõnastada see järgnevalt: 3) eriti ohtlik nakkushaigus – suure nakatuvusega haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult ja mille kulg on raske või eluohtlik. Käesoleva seaduse tähenduses on eriti ohtlikud nakkushaigused katk, koolera, kollapalavik, viiruslikud hemorraagilised palavikud ja tuberkuloos.

Selgitus: Hetkel kehtiv sõnastus annab võimaluse ohtliku nakkushaigusena käsitleda ka ilma raskema haigestumise ja suremuseta, ainult laialdase levikuga haigust. Kuivõrd nakkushaiguse raskusastmest sõltub rakendavate intensiivsete tõrjemeetmete valik, siis peab eriti raske nakkushaiguse määratlemiseks esinema nii levimus kui ka suur oht tervisele või elule. Vastasel juhul ei pruugi rakendatavad meetmed olla proportsionaalsed. Kuivõrd NETS § 2 lg 2 p 1 kaudu määratletakse ka uudset ohtlikku nakkushaigust eriti ohtliku nakkushaiguse kaudu, siis muudatus on vajalik Covid-19-ga seotud piirangute proportsionaalsuse tagamiseks.


_________________________________________________________________________

Muudatusalgatuse esitaja: MTÜ Eesti Tsiviilallianss

Algatuse esitamise kuupäev: 01.04.2021

Koostanud: Allar Jõks (Advokaadibüroo Sorainen)

Allkirjastaja:

Priit Vimberg

MTÜ Eesti Tsiviilallianss juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

2,567 views1 comment

Recent Posts

See All